PÜHAD KOOS KODULOOMADEGA

/in /by

Head sõbrad

Ärge muretsege, meie aitame!

Et pühad oleksid kõigile ikka rõõmu, armastuse ja läheduse ajaks, loeme teile (nagu igal aastal) natuke ka ohutuse kohapealt sõnu peale.

Loomade Kiirabikliinikul on heameel teatada, et meie kliinik töötab tavapärastel aegadel ka kogu jõulupühade ja aastavahetuse perioodil.

Vastuvõtt  ÖÖPÄEVARINGSELT 24 tundi.

Meie kontaktid: 6671755 ja 5023191, Mustamäe tee 44, Loomade Kiirabikliinik

Millele peaks saabuvate pühade eel mõtlema ja milleks valmistuma?

Kogemus näitab, et loomade varjupaigad täituvad just aasta algul tavapärasest rohkem kodunt ära jooksnud loomadega.

Enamik loomadest ei ole harjunud ootamatu müra ja valgusega. Seetõttu satuvad loomad aastavahetuse ilutulestiku ajal kergesti paanikasse, võivad end vigastada või põgeneda omanike järelevalve alt.

1) Algab paugutamine. Paugukartusega loomi tuleb jälgida erilise tähelepanuga. Suures hirmus loomad kipuvad põgenema ja satuvad tihti liiklusõnnetustesse või konflikti teiste loomadega. Kindlam on paugukartusega loomi toas või mõnes muus ruumis kinni hoida kui pärast tagajärgedega tegeleda. Loom tunneb end turvalisemalt, kui inimene ilutulestiku toimumise ajal tema juurde jääb.

Juhul, kui loomal puudub mikrokiip, tuleks loomaomanikul kinnitada koera või kassi kaelarihmale enda kontaktandmed.

Mõned loomad kardavad tõesti paaniliselt ilutulestikku. Selle kergemaks üleelamiseks võib proovida kasutada stressivastaseid vahendeid. Loomakliinikutes müüakse nii kassidele kui ka koertele rahustavaid preparaate.

Vajadusel varu rahustavaid preparaate pikemalt ette või pea loomaarstiga nõu kuidas looma stressi kontrolli all hoida.
2) Liigsöömine. See häda kummitab ennekõike koeri, sest kasside normitunnetus on suurem kui koertel. EI kontidele! Lisaks ei tasu päris kõike, mis oma laualt üle jääb, koera kaussi panna. Väiksem liialdus lõppeb klistiiri ja ehmatusega, väga suur kogus konte tuleb teinekord ka välja opereerida. Maokeerd – seda nime ei tahaks ilma asjata suu sisse võttagi, aga kui näed, et koer on kõhust paiste läinud, öögib ja tunneb ennast silmnähtavalt halvasti, on iga minut arvel. Mõned komponendid inimtoidus võivad loomadele allergiaid tekitada. Samuti on sagedaks probleemiks kõhulahtisus ja oksendus, kui koer sööb tavapärasest erinevat või väga rasvast toitu. Varu kummeliteed, Smecta pulbrit ja söetablette või küsi loomakliinikust spetsiaalseid vahendeid.
3) Jalutage koeri (ja miks mitte ka kasse) rihma otsas vältimaks nende sattumist õnnetustesse ja purelemisse teiste koertega. Kanna pikemal jalutusel alati kaasas paari rulli puhast sidet, et vajadusel käpa haav kokku siduda kuni jõuate õmblema. Hoia kindlasti kinni kõik aknad, et kassid ei hüppaks aknast välja ja ennast ei vigastaks.

Hirmunud looma ei tohi karistada- loom arvabki, et see olukord ongi hirmus. Parem on koera/kassi hirmunud käitumisest mitte välja teha.  Hoia looma turvalises ruumis, kuhu ei kosta ilutulestiku paugutamised ja püüa ise olla looma juures. Samuti võiks panna televiisori või raadio valjemaks, et loom ei kuuleks paugutamist.

Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb või leitakse hulkuv koer või kass, tuleb sellest teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

 

Soovime kõigile loomakestele, linnukestele jt elukatele ning nende peredele ikka head tervist, ilusat jõuluaega ning meeleolukat aastavahetust.

Aitäh, et olete meid sel aastal toetanud. Me anname endast parima, et see usaldus välja teenida.

 

Sügavate kummardustega,

Loomade Kiirabikliiniku meeskond

MEIL ON MITMEKEELNE TEENINDUS

/in /by

Loomade Kiirabikliinikus töötab juba mõnda aega rahvusvaheline meeskond. Pakume teenindust nii eesti, vene, inglise kui ka läti keeles.

Erakorralises meditsiinis tegutsemine nõuab kiiret tegutsemist ja erakordselt suurt pingetaluvust. Nagu mitmes teises valdkonnas leidub ka veterinaarias vähe häid spetsialiste, kes on valmis töötama nii päevastes kui ka öistes vahetustes ning erakorralises vastuvõtus.

Meie kliinik töötab 24/7 ja seetõttu oleme olnud sunnitud otsima spetsialiste ka väljaspool Eestit.

Eelmise aasta lõpust on meie kollektiiviga liitunud loomaarstid Läti Vabariigist.

Meie Läti arstid on väga head spetsialistid, pühendunud oma tööle; sõbralikud ja hoolivad nii loomade kui ka inimeste suhtes.

Kõik abivajajad saavad meie kliinikus professionaalse ja sõbraliku teeninduse olenemata rahvusest ja keeleoskusest.

Alati saame paluda abi meie tublidelt assistentidelt, kes aitavad kliendil ja arstil suhelda kliendile sobivas keeles.

Teinekord tuleb varuda veidi rohkem aega, kui teil on kindel soov saada eestikeelse arsti vastuvõtule, kuid alati leiame lahenduse ja kõik saavad abi meie kliinikutes.

Loodame teie kõigi mõistvale suhtumisele, sest meie ühine eesmärk on aidata abivajavaid loomi.

Alati teiega,

Loomade Kiirabikliiniku meeskond

LUCKY LUGU

/in /by

NÜÜD ON AVATUD TIMMU LOOMAKLIINIK

/in /by

Head sõbrad!
Meil on suur rõõm teatada, et tegeleme jälle ka kõikide tavapäraste loomaarsti teenustega. Selleks ehitasime ümber ja sisustasime uued ruumid, mis on just päevatöödeks sobilikud. Timmu kliinikusse panime kokku ka uue meeskonna. Lisandunud on uued loomaarstid dr. Kaie Bogdanova ja dr. Laura Talving, assistendid Maarja Paavel (osakonna juhataja), Karmen Hülp ning administraator Liina Karu.

Ruumipuuduse ja piiratud tööjõu tõttu olime vahepeal sunnitud keskenduma ainult kiirabi tööle. Saime palju tagasisidet, et meie patsiendid ja nende perekonnad olid seetõttu üsna õnnetud ja nüüd oleme loonud parima võimaliku lahenduse. Täiesti eraldi päevaosakond, mille nimeks valisime Timmu loomakliinik. Ootame teid uutes, vastrenoveeritud ruumides, kus on meeldiv atmosfäär, toredad inimesed ning ennekõike suurepärased spetialistid. Meie inimesi saab iseloomustada selliselt – me kõik armastame väga loomi ja läbi oma oskuste ning pühendumise suudame neid väga palju aidata.

Kes on Timmu? Timmu on üks nunnu ja karvane nööbinina saksa lambakoer, kes on meile inspiratsiooniks 🙂

Kliinik asub samal aadressil, aga teises korpuses kohe Mustamäe tee ääres. Meie päevane osakond tegeleb kõigi loomaarsti tavateenustega (vaktsineerimine, kiipimine, steriliseerimine, kastreerimine, küünte lõikus jne). Loomaarstide vastuvõtuajad E-R 9-19. Parkimine (tähistatud) otse kliiniku ukse ees. See teeb väga mugavaks nii loomade kui toidukottide autosse tõstmise. Kasuta kindlasti parkimiskella!
Registratuur ja vastuvõtuaegade broneerimine telefonil 667 5676, kliiniku meiliaadress: timmu@loomakiirabi.ee

 

Olge ikka terved ja rõõmsad!

Alati teiega,
Timmu Loomakliinik
Loomade Kiirabikliinik

KOMPUUTERTOMOGRAAF ON KOHAL!

/in /by

Head sõbrad

Eesti esimene loomakliiniku kompuutertomograaf on kohal ja seadistamine käib täie hooga!

KOMPUUTERTOMOGRAAFIA UURINGUD

/in /by

Kompuutertomograafia uuringud on alanud!

Nüüdsest on võimalik registreeruda kompuutertomograafia uuringutele kliiniku telefonidel

6671755, 5023191

Kõik uuringud tehakse üldnarkoosis. Uuringu kestus on lühike (narkoosi aeg ca 10-15 minutit), mistõttu on see loomale võrdlemisi ohutu.

Uuringu maksumus on 198EUR. Lisanduvad kuluvahendid (narkoos, kontrastaine, kanüülid jms.) ja loomaarsti vastuvõtt.

Plaanilisi uuringuid teostame igal esmaspäeval kell 9-19, erakorralisi uringuid teeme 24/7 ja muul ajal vastavalt vajadusele.

Küsi julgesti lisainfot uuringute kohta LKK loomaarstidelt või oma loomakliinikust.

 

Alati teiega,

Loomade Kiirabikliiniku meeskond

KEERULISED OPERATSIOONID VOL. 6

/in /by

Uuendusi songade ravis

Songade korrigeerimine võib olla mõnikord tõeliseks väljakutseks. Jutt ei käi võib-olla tavapärasest nabasongast, kuid komplitseeritud songasid näeme samuti väga sageli.

Milline võiks olla komplitseeritud song?

Komplitseerituks võib kindlasti pidada songa, mille kokkuõmblemisel tekib kudedele liigne pinge või ei olegi võimalik kudede kadumise tõttu haavaservasid kokku õmmelda. Näidetena võib tuua traumaatilise songa ulatuslike rebenditega (hammustushaavad), materjalide talumatusest tingitud haavade avanemise (infitseeritud haavad ja songad eelkõige kõhuõõne operatsioonide järgselt) ja ka perineaalsonga.

Mainitud juhtudel on alati suur kirugiline väljakutse sulgeda songa väratit ja haava nii, et kudedele õmbustega liiga ei tee ja haav uuesti ei rebene. Heaks valikuks on neil puhkudel pingevaba songa plastika.

Pingevabaks muudab haava implantaat, millega kaetakse puuduv osa kõhuseinast või näiteks kogu perineaalsonga värat. Spetsiaalset võrkmaterjali saab lõigata vastavalt vajadusele parajaks ning seejärel kogu songavärati perimeetri ulatuses kinni õmmelda. Nii ei jää ümbritsevatele kudedele pinget ja songa värat saab täielikult suletud. Kindlasti on selline lahendus mugavam ka patsiendile väiksema valu tõttu ja paranemine on kiirem ning püsivam.

KEERULISED OPERATSIOONID VOL. 5

/in /by

Põlveliigese eesmise ristatisideme rebend.

Väga sage tagajala vigastus koertel. Tihti vigastub ka menisk ja oma olemuselt väga saranane haigus inimestele. Selline vigastus vajab operatsiooni.

Tegemist on spontaanse vigastusega, mille põhjuseks ei ole mingit suur avariid vaja. Sageli on selle vigastuse tekke põhjus liigese kulumine ja degeneerumine, mis võtab aastaid enne kui side rebeneb. Koormuse ja ringitormamisega tekivad esmalt mikrovigastused, kerge põletikuline reaktsioon, liigese pehmekoelised struktuurid (sidemed, meniskid, liigesekapsel) ja kõhred hakkavad degenereeruma. Rabedad sidemed rebenevad teinekord võrdlemisi süütus situatsioonis palli, pulga või postiljoni järgi joostes. Teatud tõugu koertel on sellise vigastuse tekkimiseks eelsoodumus tagajalgade iseäraliku kuju tõttu.  Ebaratsionaalsete koormuste ja biomehhaanika tõttu toimub vigastumine kergemini.

Operatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid. Lisatud piltidel esimene on TTA (tibia tuberositas advancement) ning teisel vanem ekstrakapsulaarne meetod. Operatsiooni eesmärk on eemaldada liigesest kahjustunud ja valutekitavad koed ning erineval moel tagada uuesti liigese toimimine. Kuna vigastuse ja operatsiooni järgselt saab teine tagajalg topelt koormust, juhtub sageli teise põlve sama vigastus mõne aja möödudes.

TTA puhul kasutatakse jala biomehhaanika muutmist sääreluu eesserva edasinihutamise abil titaan imlpantaadiga. See on üks uuemaid ja kaasaegsemaid meetodeid ristatisideme rebendi ravis. Loomade Kiirabikliinik teostab neid operatsioone alates 2015. aasta algusest ja tulemused on väga julgustavad.

Ekstrakapsulaarne meetod on suunatud peamiselt liigese stabiliseerimisele liigesevälise materjali lisamise teel.

Tagajal lonkel on palju võimalikke põhjuseid. Kuid järsku ja ilma teadaoleva traumata alanud tagajala lonke puhul tuleb ristatisideme vigastust kaaluda peamise põhjusena. Ettevaatust pallide, pulkade jm mänguasjade loopimisel! Samuti libedaga ja ebaühtlasel pinnasel (metsas, rabas) joostes.

Kõigile elukatele ikka head tervist!

Loomade Kiirabikliiniku meeskond

DÜSPLAASIA KUI ELUKAASLANE

/in /by

Düsplaasia kui elukaaslane

Sageli tekitab elavat diskussiooni koerte düsplaasia teema. Kuidas see välja näeb ning kuidas see koerte elu mõjutab?

Tänases artiklis räägime lühidalt puusaliigestest.

Lisatud pildil on lihtne võrdlus normaalsetest ja raske astme düsplaasiaga puusaliigestest, mille abil saame seda nähtust natukene kirjeldada. Düsplaasia on pärilik haigus.

Ülemisel pildil on normaalsed puusaliigesed. Puusanapad on sügavad ja ümarad ning katavad reieluupead maksimaalsel määral (reieluupea tsentri ja puusanapa serva suhe on 105 kraadi või rohkem). Reieluukael on nõgus ja reieluupea sobitub väga ühtlaselt puusanapaga kokku (st. et liigeses ei ole lõtvust). Liigese ümbruses ei ole märgata osteoartrootilisi muutusi (eksostoose). Sellised on A-puusad.

Alumisel pildil on raske astme düsplaasia ehk E-puusad. Puusaliigesed on (sub)luksatsioonis st . et kontakt reieluupea ning vaagna (puusanapa) vahel on minimaalne. Puusanapa süvend ei ole sisuliselt eristatav. Reieluukael on jäme, täitunud luulise massiga, reieluupea on lapik ja seene kujuline. Kõhre ja uusluu vohandid on kõikidel liigeseid moodustavatel luudel (osteoatriit/osteoartroos/degeneratiivne liigesehaigus).

Nende kahe vormi vahele mahub veel kergemaid vorme, aga näitlikustamiseks on see võrdlus lihtsalt arusaadav.

Eesti KennelLiidu koerte Puusa- ja küünarliigeste düsplaasiauuringute teostamise ja hindamise kord

1.Üldosa.
1.1. Puusaliigese düsplaasia (edaspidi HD) ja küünarliigese düsplaasia (edaspidi ED) uuringute all tuleb mõista koera küünar- ja puusaliigeste röntgenoloogilist uuringut, mille eesmärgiks on saada HD/ED hinnang .

1.2. Düsplaasia (HD/ED) hinnangu all mõistetakse koera küünar- ja puusaliigese düsplaasiaastme määramist.

1.3. Uuringud ja hinnangud on soovitatavad ja teostatakse FCI reglemendi kohaselt. EKLiliikmesorganisatsioonidel on õigus muuta (HD/ED) uuringud kohustuslikuks lähtuvalt antud tõu tervislikust seisundist.

1.4. EKL liikmesorganisatsioonidel on õigus kehtestada koertele aretuspiiranguid sõltuvalt HD/ED astmetest.

(Allikas: http://kennelliit.ee/tervis/koerte-liigeste-dusplaasiauuringud-hip-dysplasia-hdelbow-dysplasia-ed)

Nõuded düsplaasia astme sobivuse kohta aretuseks on tõuühingutel kehtestatud erinevad ning seetõttu on ka düsplaasia esinemine väga varieeruv. Iseküsimus on see – kas koeral on valus kui tal on düsplaasia ja mis teha kui haigus on diagnoositud? Võtmemoment – me ravime loomi, mitte röntgenpilte!

Valulikkust saame koerte puhul enamasti hinnata ainult nö “ridede vahel lugedes”. Düsplaasiahaige koer tõuseb aeglasel ja laskub lamama ettevaatlikult. Peale suuremat koormust on need nähtused eriti ilmekad ja liikumine on kange ning ebameeldiv. Vanusega need probleemid süvenevad. Ei tasu arvata, et koerte valu saab hinnata niutsumise vms häälitsuse abil. See ei ole tegelikult sugugi liigiomane käitumine ja pealegi ei ole ka kaasnev valu enamasti võrreldav näiteks luumurruga. Liigeste degenereerumine/kulumine on ühesuunaline protsess. Ka inimeste meditsiinis on lähenemine sarnane ning lõppfaasis ei ole muud suudetud välja mõelda kui liigeste proteesid.

Mida teha kui düsplaasia on diagnoositud?

Muretsemine annab väga palju tegevust, aga väga vähe tulemust! Nagu pealkirjas öeldud, on tegemist elustiili haigusega. Seetõttu peame otsima ka lahendusi kompleksest lähenemisest antud nähtusele.

Sageli näib düsplaasiahaige koer (või ka kass) väliselt täiesti terve. Arvestada tuleb asjaolu, et koera toeskond (liikumiselundkond) on tervik ning seetõttu võivad elujooksul düsplaasiaga koertel haigestuda ka muud liigesed, näiteks põlved ja selg.

Checklist düsplaasiahaigele koerale:

1. Normaalne kehakaal – kõigest muust on väga vähe abi kui loom on ülekaaluline ning haigus progresseerub kiiremini.

2. Mõõdukas füüsiline koormus – koera ei tohi teha voodihaigeks. Liikuma peab regulaarselt ja lihastoonus peab olema korralik. Lihtsalt mõõduka tempoga ning päevade lõikes ühtlaselt – vältida harvasid pikki matkasid. Kindlasti vältida palli ja pulga loopimist ning muud ägedat tormamist (näiteks postiljonide jm põneva järgi)

3. Massaaz/võimlemine – koertele see meeldib! Võib käia kursustel, kutsuda massöör koju või vaadata internetist kuidas asi käib.

4. Kondroprotektorid (glükosamiin/kondroitiin) – aitavad kaitsta liigest moodustavaid kõhresid kulumise eest, vähendavad põletikulist reakstiooni ning pikendavad liigeste eluiga.

5. Valuvaigistid – võib kasutada valude korral ja ka füüsilise koormuse järk-järkuliseks suurendamiseks et ebamugavusest üle saada. Koertel on paremaid ja halvemaid päevi ning valu ei taha meist keegi tunda!

__________________________

6. Kirurgiline sekkumine/Puusaproteesid

Nagu mainitud, on tegemist kompleksse nähtusega ning seetõttu ei saa ühtegi detaili vahele jätta ega teistest eraldada. Samuti on oluline alustada nimekirja algusest, mitte vastupidi!

Kindlasti konsulteeri loomaarstiga – milline meetod on Sinu loomale parim ning kuidas saavutada loomale maksimaalselt hea elukvaliteet. Lahendused ei ole sugugi alati universaalsed.

Kui antud artikkel tundus huvitav, siis andke tagasisidet (näiteks FB-s) ja me katsume leida ka edaspidi aega kas antud teema pikemaks või mõnede muude huvitavate teemade aruteluks.

Olge terved!